15 aastaga on Eesti spordiregistrist kujunenud Eesti spordisüsteemi keskne andmekogu, mis koondab organiseeritud spordi põhiandmeid ning toetab spordivaldkonna juhtimist ja arengut.

1. juunil täitus 15 aastat Eesti spordiregistri loomisest riikliku andmekoguna. Eesti spordiregister on riigi infosüsteemi kuuluv spordi andmekogu, mille eesmärk on koguda ja töödelda andmeid spordi korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sportimise edendamise tõhustamiseks.

Eesti spordiregistri lugu sai alguse 2007. aastal Põlvamaa spordiregistri pilootprojektist

Eesti spordiregister tuletab meelde, et 30. juuni on äriregistrile majandusaasta aruande esitamise tähtaeg spordiorganisatsioonidele, kelle majandusaasta lõppes koos kalendriaastaga 31.12.2025. Majandusaasta aruande esitamisel on organisatsioonil võimalik muuta oma põhitegevusala äriregistris.

Majandusaasta aruannet saab esitada elektrooniliselt e-äriregistri kaudu: https://ariregister.rik.ee/est.

Kui spordiorganisatsioon jätab andmed nõuetekohaselt esitamata kaotab ta õiguse saada võimalikku sporditoetust riigieelarvest.

Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu iga-aastane andmete uuendamine on edukalt lõppenud.

Uuendamise käigus ajakohastati kõigi spordiobjektide andmed, v.a orienteerumisterrotooriumid, mida uuendatakse aasta lõpus. Seisuga 5. mai 2026 on andmekogus kokku 4162 spordiobjekti koos 7080 sportimispaigaga, sealhulgas 463 orienteerumisterrotooriumi.

Lisaks täiendati 2026. aastal koostöös Eesti Paralümpiakomiteega spordiehitiste alamandmekogu ligipääsetavuse näitajatega.

Ligipääsetavuse andmeid uuendati enam kui 700 spordiobjektil, mis parandab ülevaadet erivajadustega inimeste sportimisvõimalustest.