3.1. VALDKONDADE ÜLESE LIIKUMISAKTIIVSUSE TEGEVUSKAVA ELLUVIIMINE

Valdkondade ülese liikumisaktiivsuse tegevuskava koostamine algas kolme ministeeriumi - Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi - ja lähimate partnerite osalusel 2022. aasta sügisel. Regulaarsed arutelud, koostöökohtade ja ühisosa leidmine liikumisaktiivsuse edendamisel on alates 2022. aasta lõpust olnud seega igapäevase töö osa. See on suur edasiminek võrreldes varasema ajaga, kus üksteise tegemistest tihtipeale ei kuuldud, mistõttu esines dubleerimist ja ei jõutud alati parimate lahendusteni.

Rulluv ehk aasta-aastalt täienev tegevuskava hõlmab hetkel kokku 56 tegevust elukaareüleselt. Valdkondade üleselt on moodustatud ka kommunikatsiooni ja uuringute töörühmad, kelle ettepanekud on tegevuskava täiendamise alus. Kirjapandust on juba ellu viidud kuus ja praegu töös 37 tegevust. Töös on nii projektipõhised algatused, pidevad sekkumised kui ka näiteks regulaarsed seireuuringud, mida korraldatakse ühtsete võrdlusandmete saamiseks. 2024. aasta ühe arenguna saab kindlasti välja tuua selle, et tegevuskava jõudis veebi ja on kõigile avalikult kättesaadav: www.liigume.ee/tegevuskava

Mõned näited 2024. aasta tegevustest

Kultuuriministeeriumis valmis valdkonna tagasiside põhjal treenerite tööjõukulu toetusmeetme analüüs. Pärast taotlusvooru tingimuste muutmist soodustatakse ka seda, kui ühe treeningrühmaga tegeleb mitu treenerit. See tähendab, et treeninguid on lihtsam mitmekesistada, võttes näiteks pallimängude treeningurühma juurde ka kergejõustikutreeneri. Lihtsustati ka kauem töö juurest eemal oleva treeneri asendamist ja tehti muid väiksemaid muudatusi.

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus viis läbi pallikastide pilootprojekti, millega jõuti suvel ja sügisel 11 kohalikku omavalitsusse. Pilootprojekti eesmärk oli liikumis- ja mänguplatsidel tasuta kättesaadavate mänguvahendite abiga tekitada lastes ja noortes rohkem huvi õues mängimise ja liikumise ning pallimänguväljakute kasutamise vastu. Kokku paigaldati üle 80 pallikasti ja projektiga jätkatakse 2025. aastal.

Sotsiaalministeerium on teinud tööd õigusruumi täiendamise nimel nii, et õpikeskkond soosiks rohkem tasakaalustatud toitumist ja liikumist. Valminud on rahvatervishoiu seaduse rakendusakti eelnõu, mis käsitleb lasteasutuse tervisekaitsenõudeid. Selle eesmärk on aidata kaasa ka laste kehalise aktiivsuse suurendamisele.

Tervise Arengu Instituut koostöös Tervisekassaga katsetab lasteaedades sekkumist „Seikluste laegas - sõpradega liikumise ja maitsete maailmas“. 2024/25 õppeaastal osaleb 31 lasteaeda ja 47 rühma, igast maakonnast vähemalt üks asutus, keda toetavad maakonna haridusasutuste tervisedendajad. Ennetuse teadusnõukogu kinnitas „Seikluste laeka“ tõendatuse kolmandal tasemel, mis tähendab, et kasutusvalmidus on hea. Sekkumise mõju-uuringu tulemused avaldatakse 2025. aasta esimeses kvartalis.

Selleks, et maakonna haridusasutuste tervisedendajate ja maakonna spordiliitude koostööle hoog sisse lükata, toetas SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus rahaliselt lasteaiaõpetajate ja liikumisõpetajate inspiratsioonipäevi ja koolitusi, mis olid korraldatud ühisloomena.

2024. aasta lõpus võeti vastu uus alushariduse seadus, mille eesmärk on muuta alushariduse korralduse süsteemi sidusamaks, et toetada kõigi laste koolivalmidust. Liikumise valdkonna õppe- ja kasvatustegevuste põhimõteteks on:
1) luua lapsele tingimused ja võimaldada aktiivset tegutsemist nii üksi kui ka rühmas, et laps tunneks rõõmu igapäevasest liikumisest erinevates keskkondades ja tingimustes;
2) rikastada lapse tegevusvõimalusi erinevate arendavate sportlike tegevustega;
3) suunata lapse üld- ja peenmotoorika, põhiliikumiste ja kehaliste võimete arengut läbi erinevate liikumistegevuste, spordialade ja tantsu;
4) suunata last igapäevastes käelistes tegevustes ja harjutuste sooritamisel kasutama mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses domineerivat kätt;
5) tagada lapse liikumisoskuste ja kehaliste võimete arengut igapäevaste liikumist nõudvate tegevuste (matkade, vaba aja mängude, jalutuskäikude jms) ja juhendatud eakohaste liikumisõpetuse tundide kaudu.

Tartu Ülikooli liikumislabor jätkab „Liikuma kutsuva kooli“ programmi arendustööd. Katses osalevate koolide õpilastega on gümnaasiumiastme liikumisvõimaluste arendamiseks tehtud fookusrühmade uuring. See on suur samm, et programmi kaasataks peale 1.–9. klasside ka vanemaid õpilasi, kelle seas on näiteks sporditreeningutel osalejaid märksa vähem. „Liikuma kutsuva kooli“ programmi tõendatuse hindas ennetuse teadusnõukogu neljanda taseme vääriliseks, mis tähendab, et kasutusvalmidus on väga hea.

3.2. KOOLIDE SPORTIMISTINGIMUSTE KAARDISTAMISE UURING

2024. aastal viis Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus läbi uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada koolide sportimistingimused põhikoolides ja gümnaasiumides. Uuringu algatas SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus ning koostööpartneritena kaasati Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, Eesti Kehalise Kasvatuse Liit ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Viimati viidi sarnane uuring läbi 2013. aastal.

Uuringu põhisõnumid viie alamteema lõikes on järgmised:

1. Sportimispaigad

• Liikumisõpetuse tundideks kasutavad koolid 1407 spordiobjekti, millega seotud 2899 sportimispaika moodustavad spordiregistrisse kantud spordiobjektidest ja -paikadest enam kui kolmandiku.
• Keskmiselt korraldavad koolid oma tegevust 9 sportimispaigas. Seejuures on võrreldes 2013. aastaga sportimispaikade arv tõusnud neljandiku võrra.
• 79% koolide kasutatavatest sportimispaikadest on heas või väga heas seisukorras ning 61% koolidest hindab sportimispaikadega rahulolu kas heaks või väga heaks.

2. Liikumisaktiivsust toetav koolikeskkond

• 97% koolidest korraldab õuesõppe tunde ja 83% liikumispause ainetundides, 92% koolidest on loonud õpilastele võimaluse kasutada vahetunni ajal spordivahendeid ning 72% koolides on võimla aktiivse vahetunni ajal õpilastele avatud. 85% koolihoovidest on avalikkusele avatud.
• Liikuma Kutsuva Kooli programmiga ühinenud koolides rakendatakse keskmiselt 13% rohkem liikumist toetavaid tegevusi.

3. Spordivahendite olemasolu

• Liikumisõpetuse ainekava valdkondadest on koolid kõige paremini kaetud vahendi käsitsemise oskuste ja edasiliikumisoskuste omandamiseks vajalike vahenditega.
• 51% koolidest on laenutanud ja 34% koolidest soovib vajalikke õppevahendeid laenutada.
• Täiendavaid spordivahendeid vajab 84% koolidest. Kõige rohkem vajatakse suuski, palle, jalgrattaid, uiske ja kardioseadmeid.
• 55% koolidest hindab rahulolu olemasoleva spordivarustusega heaks või väga heaks, mis osutab vajadusele leida lahendusi ja luua toetavaid meetmeid koolidele varustuse saamiseks.

4. Tunnivälised spordiringid

• 75% koolidest korraldab tunniväliseid spordiringe, mille tegevusse on kaasatud 15 600 õpilast (11% õpilaste koguarvust). Võrreldes 2013. aasta kaardistamisega on tunniväline spordiharrastus koolide spordiringides languses.
• 63% spordiringe korraldavatest koolidest on koolides pakutavate spordiringide arvuga rahul.
• Peamisteks spordiringi korraldamise motiveerivateks põhjusteks on mõistlik ajakasutus lastele ja nende peredele, taskukohasus ja kooli edukas esindamine võistlustel. Takistavateks asjaoludeks on juhendajate puudus ja liiga väike tasu.

5. Liikumisõpetusega seotud koolitusvajadus ja väljakutsed

• Liikumisõpetusele üleminekuga kaasnevateks kõige suuremateks väljakutseteks on koolide jaoks spordivahendite puudus ja ainekava rakendamine.
• 61% õpetajatest on viimase kahe aasta jooksul läbinud uue liikumisõpetuse ainekava koolituse, 63% koolidest plaanib järgneva kuue kuu jooksul osaleda uue ainekava koolitusel. Koolitusvajadusega seotud teemad on ainekava koostamine, erinevate spordialade koolitused ja liikumismängud. Oluline on tagada järjepidevad õpetajate koolitused liikumisõpetuse valdkonnas ja leida lahendusi, kuidas nendeni jõuaksid kõik õpetavad õpetajad.

Haridus- ja Teadusministeerium investeeris 3 miljonit eurot liikumisõpetuse õppevahenditele

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas ministri 2024. aasta 13. detsembri käskkirjaga 3 miljonit eurot koolidele liikumisõpetuse õppevahendite soetamiseks. Lisaks toetati koole 3 miljoni euroga loodusainete õppevahendite soetamiseks. Täiendava toetuse eesmärgiks on kohalikke omavalitsusi ja erakooli pidajaid ühekordselt toetada selleks, et tagada põhikooli ja gümnaasiumi kehalise kasvatuse õppeaine kontseptsiooni asendumine liikumisõpetusega ja loodusainete praktilise õppe läbiviimine.

Toetus jagati kohalike omavalitsuste ja üldhariduslike erakoolide vahel. 50% ulatuses jagati toetus proportsionaalselt omavalitsuse pidamisel olevate üldhariduskoolide ja üldhariduslike erakoolide vahel ning 50% ulatuses statsionaarses õppevormis 1.–12. klassides õppivate õpilaste arvu alusel. Eraldatav toetuse summa ühe kooli kohta on 6960 eurot, millest 3480 eurot oli mõeldud liikumisõpetuse õppevahendite soetamiseks. Seejuures peavad liikumisõpetuse õppevahendid toetama ainekava mitmekülgsemat rakendamist järgmistes valdkondades:
• liikumisoskused;
• tervis ja kehalised võimed;
• kehaline aktiivsus;
• liikumine ja kultuur;
• vaimne ja kehaline tasakaal.

Toetust ei saa kasutada koolitusteks, üritusteks, riiete ostmiseks, transpordiks ega auhindadeks.

3.3. TERVISESPORDIKESKUSTE ARENDAMINE

2024. aastal valmisid Kultuuriministeeriumi toel olme- ja teenindushooned Paliveres Läänemaal, Palukülas Hiiumaal, Kadrinas Lääne-Virumaal ning Keilas Harjumaal. 2023. aastast teenindab külastajaid olme- ja teenindushoone Sõmerus Lääne-Virumaal ning 2025. aastal valmivad viimased kaks Kultuuriministeeriumilt toetust saanud olme- ja teenindushoonet – Narvas Äkkekülas ning Tartus Tähtveres.

2024. aastal koostas Kultuuriministeerium ka analüüsi ja ettepanekud tervisespordikeskuste üleriigilise võrgustiku arendamiseks liikumisvõimaluste pakkumisel vabas õhus. Eesti Spordiregistri (edaspidi ESR) andmetel on Eestis 203 sportliku liikumise püsirada , mille alla kuuluvad näiteks rulluisu-, tervise-, matka- ja suusarajad. SA Eesti Terviserajad (edaspidi ETR) võrgustikku kuulub 130 terviserada 1100 kilomeetril. Riigi omanduses on kolm tervisespordikeskust – SA Tehvandi Spordikeskuse alla kuuluvad Tartumaa Tervisespordikeskus ja Kääriku Spordikeskus, ning SA Jõulumäe Tervisespordikeskus.

ETR kogub külastusstatistikat liikumissensoritega 75 suuremal terviserajal. 2024. aastal külastati neid radu üle 7,6 miljoni korra ning enim külastatud terviserajad asuvad Tallinnas, teistes suurtes linnades ja nende lähiümbruses. Eelistatud on valgustatud multifunktsionaalsete võimalustega rajad. ETR, mille võrgustikku hooldab üle 200-liikmeline rajameistrite meeskond, lõid Merko Ehitus, Swedbank ja Enefit ning selle tegevust toetab ka Kultuuriministeerium.

Riik on alates 2019. aastast toetanud 27 regionaalse tervisespordikeskuse arendamist läbi kolme meetme:
1) „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetusmeede 2019–2022“,
2) „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetusmeede 2023–2026“;
3) „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetusmeede“.

Nendes meetmetes määratleti regionaalse tervisespordikeskusena maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatav taristu, kus saab vabas õhus aasta läbi peamiselt tasuta harrastada eri liikumisviise ning kus peavad olema muu hulgas kunstlume tootmise võimekus ja valgustatud liikumisrajad. Üle Eesti on ESRi andmetel kunstlume tootmise võimekuse ja valgustatud liikumisradadega 37 tervisespordikeskust.

Analüüsi koostamise raames viidi 27 toetust saanud või saava tervisespordikeskuse seas läbi küsitlus, millele vastas 24 tervisespordikeskust. Lisaks kasutati ETRi, Tehvandi Spordikeskuse ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse, ESRi ja Äriregistri andmeid.

Aastatel 2019–2026 on riik Kultuuriministeeriumi kaudu investeerinud või investeerimas regionaalsetesse tervisespordikeskustesse 7,8 miljonit eurot, millele on regionaalsete tervisespordikeskuste arendajad lisanud praeguste plaanide kohaselt üle 10 miljoni euro kaas- või omafinantseeringuid. Lähiaastate plaanides on toodud vajadusena investeerida koguni 31 miljonit eurot. Isegi, kui suurejoonelisemad plaanid kõrvale jätta, on investeeringuvajadus tervisespordikeskuste vaatest ligi 20 miljonit eurot.

Regionaalsete tervisespordikeskuste ülalpidamiskulud varieeruvad suuresti (5000 eurost 500 000 euroni) lähtuvalt keskuste plaanidest. Siiski rahastavad tervisespordikeskuste tööd enamjaolt kohalikud omavalitsused. Ligi pooled vastanutest tõid välja, et olemasolevate tegevuskulude kõrval on ka katmata vajadusi.

Külastusstatistika näitab, et kohalike elanike seas on tegu populaarsete sportimis- ja liikumispaikadega, kus pakutakse palju erinevaid võimalusi. Lisaks saavad kohalikud haridusasutused viia läbi talviseid liikumistunde, sh lumevaestel talvedel.

Analüüsi raames kogutud tagasiside näitab, et regionaalsete tervisespordikeskuste toetamine ja arendamine on ennast õigustanud ning seda tuleks ka tulevikus jätkata. Analüüsis on välja toodud kolm ettepanekut järgmisteks aastateks.

Ettepanek 1: taastada olme- ja teenindushoonete meede

16 tervisespordikeskust tõid esile vajaduse olme- ja teenindushoone rajamise või renoveerimise järele. Kvaliteetsete teenuste pakkumiseks ja omatulu teenimiseks on olme- ja teenindushoonete olemasolu hädavajalik, kuid selle rajamine või renoveerimine on kallis. 2023. aastal ühekordselt läbi viidud meetmest rahastati 7 tervisespordikeskust ja rahuldamata jäi 12 taotlust. Seetõttu tuleks riigieelarveliste võimaluste puhul taastada ka olme- ja teenindushoone meede.

Ettepanek 2: 2023.–2026. aasta meetme lõppemisel liita toetusmeede taastatud olme- ja teenindushoonete meetmega

Olme- ja teenindushoonete meetme taastamisel tasuks see meede liita uue nelja-aastase meetmega. Sel juhul saaks meetme kaudu toetada suuremaid investeeringuprojekte, milleks seni on tulnud võtta laenu või jaotada see mitme aasta peale, mis ei ole alati otstarbekas olnud. Arvestades hoonete ja radade normaalset kulumist, on aeg-ajalt vaja teha suuremahulisi investeeringuid, et säilitada või laiendada olemasolevaid teenuseid ja kvaliteeti. Kindlasti tuleks ka sellisel juhul tagada regionaalne võrdsus, kus toetussumma jaguneb vähemalt teatud ulatuses maakondade või tervisespordikeskuste vahel võrdselt. Siiski tasuks kaaluda ka võimalust jagada osa toetusmeetme eelarvest vastavalt tegelikele vajadustele, sest nagu 2023.–2026. aasta meetme kogemus näitab, võib mõnes maakonnas juba olemasolevast toetusest piisata, samas kui mõnes teises võib olla suur investeeringutoetuse puudujääk.

Ettepanek 3: uue toetusmeetme raames lubada teatud teenuste või tingimuste loomisel kasutada toetust ka tegevus- ja hoolduskulude katmisel

Kui seni on lähtutud printsibiist, et tegevuskulud katab tervisespordikeskuse omanik või haldaja, siis teatud tingimustel, näiteks 3-4 kuuks suusaraja ja valgustatud liikumisradade tagamisel, tasub tulevikus kaaluda tegevus- ja hoolduskulude katmist toetusmeetmest.

Nimetatud ettepanekuid on võimalik põhjalikumalt analüüsida ja arutada kohalike omavalitsuste ja regionaalsete tervisespordikeskuste esindajatega järgmise programmi põhimõtete väljatöötamise käigus.