2.1. LIIKUMISAASTA 2023 KOKKUVÕTE: LIIKUMISRÕÕMU JAGUS IGASSE KUUSSE

2023. aasta jääb meelde kui liikumispöörde käimalükkaja. Liikumisaasta projekti eestvedaja oli 2022. aasta lõpus loodud SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus (edaspidi LHKK).

Liikumisaasta eesmärk oli tõsta tähelepanu keskmesse liikumisaktiivsus, sellega seotud võimalused ja teadlikkus, aga ka liikumiskultuur ja üritused ehk kõik, mis aitab kaasa liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri edendamisele. Väga oluliseks peeti ka koostöövõrgustiku loomist, mille toel saaksid liikumisaasta algatused olla järjepidevad ka edaspidi. Kui liikumisest saab iga inimese igapäevaelu osa, saavad eestlased olla ka rahvana kestlikud, elades tervema ja õnnelikumana. Sellest tulenevalt oli liikumisaasta motoks „Hakkame liigutama!“

Liikumisaasta igal kuul võeti tulipunkti erinev liikumisviis või -võimalus ning koostöös partneritega kutsuti inimesi teemakuuga seotud algatustel osalema. Peamiselt keskenduti koostööle (spordi)alaliitudega, et pakkuda tasuta või sümboolse tasuga avatud treeninguid ja õpitunde eesmärgiga seda liikumis- või spordiala tutvustada. Fookusteema toetuseks kavandati igasse kuusse laiem teemakäsitlus liikumise vajalikkusest ja võimalikkusest ning jagati liikumistarkust ja -soovitusi (sotsiaal)meediaruumis. Märkimisväärset rolli kandsid ka ürituste korraldajad. Toimus nii kogukondlikke algatusi, liikumisüritusi maakondades kui ka rahvarohkeid spordiüritusi, millel kõigil oli üks eesmärk - hakkame liigutama!

2023. aasta lõpus läbi viidud liikumisaktiivsuse uuringu kohaselt olid liikumisaasta toimumisest teadlikud 44% elanikest. Kui 2022. aastal elanike hinnangud tervisespordi ja liikumisharrastustega tegelemise tähtsusele pisut langesid, siis 2023. aastal oli selle teema olulisus elanike silmis taas suurenenud. Tervisespordi ja liikumisharrastustega tegelemist pidas kas väga või küllaltki tähtsaks 91% elanikest (2022. aastal vastavalt 88%).

Liikumisaasta veebilehe külastajate arv oli keskmiselt 6000-7000 külastajat kuus. Liikumisaastat käsitlev sotsiaalmeedias edastatud sisu jõudis aasta jooksul orienteeruvalt 490 500 inimeseni Facebookis ja 132 100 inimeseni Instagramis. Aasta jooksul ilmus liikumisaasta teemal 1684 meediakajastust, liikumisharrastuse teemal 4320 meediakajastust. Ainuüksi avatud treeningutel, õpitubades ja aktsioonidel osales liikumisaastal üle 10 000 inimese. Spordinädala osaluskordade arv ületas 200 000. Lisaks teemakuude põhiprogrammile algatasid liikumisaastale pühendatud liikumissündmusi omal initsiatiivil veel tuhanded organisatsioonid ja eraisikud.

Teemakuude algatused

Aasta avas 1. jaanuaril sotsiaalmeedias toimunud üritus „Minu esimesed 23“, mis kutsus inimesi välja liikuma, et jäädvustada oma 2023. aasta esimesed liikumismomendid, olgu need siis minutid, sammud või kilomeetrid. Algatus köitis tuhandete inimeste tähelepanu ning ligi 500 inimest jagas kaasmaalastega oma aasta esimesi liikumismomente alates kõndimisest-jooksmisest kuni kätekõverduste ja ujumistõmmeteni. Jaanuaris oli liikumisaasta tulipunktis talverõõmude nautimine ja suusatamine. Koostöös Eesti Suusaliiduga andsid suusatreenerid tasuta suusatunde lastele, noortele ja täiskasvanutele, keskendudes peamiselt algajatele suusahuvilistele. Algatus oli väga populaarne - kokku anti ligi 150 tundi, milles osales umbes 1100 huvilist.

Veebruaris kutsuti kõiki välja liikuma - enda ja vabariigi terviseks. Liikumisaasta veebilehele koondati info umbes 25 tasuta rahvamatka jm vabaõhusündmuse kohta, millest sai veebruaris osa võtta. 24.-26. veebruarini tähistati Eesti terviseradadel üheskoos tervisliku liikumisega Eesti sünnipäeva ja tehti ringe ümber maakera. Ühiselt koguti 50 000 liikumiskilomeetrit.

Märtsis kutsuti üles vähendama istumisaega ning keskenduti liikumisele töökohal ja koolis. Koostöös Eesti Firmaspordi Liidu ja Tervise Arengu Instituudi tervist edendavate töökohtade võrgustikuga kuulutati kuu esimene nädal (trepi)kõnninädalaks, teine seisunädalaks ning kolmas liikumispauside nädalaks. Jagati juhiseid ja innustavaid materjale, kuidas tuua tööpäeva rohkem liikumist.

6. märtsil startis Viimsi valla algatusel koolide liikumisväljakutse „Vunki juurde!“ Väljakutses osalemiseks tuli teha videojäädvustus koolipere liikumispausist ning jagada seda sotsiaalmeedia vahendusel. Kampaania kestis kuni maini ning selles osales 57 kooli, mis jäädvustasid liikumispause nii koolimajas kui ka -hoovis, tegevusi õuevahetundides ja õuemänge, aktiivseid ainetunde ning lõbusaid mõõduvõtte. Väljakutsega liitusid nii klassid kui ka koolipered, samuti õpetajad ja teised koolitöötajad.

28. märtsil toimus koostöös Ülemiste Cityga tasuta veebiseminar „Liikuma kutsuv tööandja“, kus tutvustati kogemuslugusid ja parimaid tavasid, mida Eesti ettevõtted kasutavad töötajate liikumisaktiivsuse toetamiseks. Seminaril osales u 100 kuulajat.

Aprillis keskenduti südame tervisele ning selle tugevdamisele regulaarse liikumise kaudu. Terve kuu jooksul sai üle Eesti võtta osa algajatele mõeldud tasuta treeningutest, avatud tundidest ja infoüritustest, mis aitasid tutvuda (kepi)kõnni, jooksu ja tantsuga. Koostöös SA Eesti Terviserajad ning MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubiga pakuti u 50 tasuta jooksutundi, millest sai osa u 700 inimest. Eesti Kepikõnni Liidu koolitustel osales u 300 inimest. Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu algatuse „Tants tervi(s)tab“ kaudu oli võimalus osaleda 50 tantsusündmusel kogu Eestis.

22. aprilli oli samuti liikumisaastale pühendatud Riigikogu lahtiste uste päev, kus korraldati koos partneritega töötubasid ja jagati teavet igas vanuses inimestele. Kaasatud oli Liikuma Kutsuv Kool, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Eesti Tervisemuuseum ning Paralümpiakomitee.

Mais kutsuti õue liikuma ja mängima. Eesti Discgolfi Liit korraldas algajatele 26 tasuta koolitust, mille käigus tutvus u 360 inimest Eestis üha populaarsemaks muutuva liikumisharrastuse - kettagolfiga. Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit korraldas välijõusaale tutvustava nädala, mille raames tutvustati ligi 100 algajale välijõusaalide seadmeid ning anti nõu nende kasutamisel.

Juuni üleskutse oli panna rattad alla ja kiiver pähe ning minna avastama rulluisutamist, pumptrack radasid ning maastikurattasõitu. Algatus oli suunatud eelkõige lastele ja noortele. Ekstreemspordi eestvedajad viisid 12 pumptrackil läbi tasuta koolitused, kus u 200 huvilist said suuniseid ja kogemuse, kuidas turvaliselt sõita ja trikitada nii rula, rulluiskude, rataste kui ka tõuksidega. Rulluisukool ja Rullibuss pakkusid kokku 25 erinevat võimalust osaleda rulluisutamise koolitustel ja ühistreeningutel. Maastikuratta tasuta koolitused toimusid Hiiumaal, Põltsamaal, Rakkes, Tehvandil, Tartus ja Tallinnas Järvel, kus loeti kokku u 50 osaluskorda.

Juulis innustati inimesi aktiivselt puhkama, tutvustades neile erinevaid õuemänge ja kogupere aktiivseid tegevusi värskes õhus. Tänavareket, spikeball, ultimate frisbee ja Mölkky on mängud, mis sobivad aktiivseks ajaveetmiseks ning mille õppevideoid saab ka edaspidi kasutada. Koostöös Eesti Käsipalli Liiduga toimusid rannakäsipalli õpitoad Eesti MV etappidel ning Eesti Lendava Taldriku Föderatsioon pakkus võimalust osaleda avatud ultimate-treeningutel Tallinnas, Tartus ja Sakus.

Augustis jätkati aastat Eestimaa loodust ning kauneid paiku avastades. Eesti Matkaliidu matkajuhid viisid kokku paarsada huvilist liikumisaasta matkadele, kus läbiti lõike ranniku- ja metsa matkaradadest.

29. augustil, vahetult enne kooliaasta algust, toimusid koostöös Eesti Lauatenniseliiduga 17 erinevas kohas üle Eesti õuelauatennise õpitoad. Algatuse eesmärk oli panna märkama õuelauatennise laudu ning näidata, et lauatennis sobib aktiivseks vabaajategevuseks igas vanuses ja igasuguse füüsilise võimekusega inimestele. Õpitubadest võttis osa ligi 350 inimest, eelkõige lapsed ja noored.

Septembris kutsus liikumisaasta katsetama orienteerumist. Kümnel orienteerumispäevakul oli üles seatud õpperada, mille eesmärgiks oli julgustada inimesi seda ala proovima. Soovi korral sai tuge ka juhendajatelt, kes selgitasid orienteerumise algtõdesid ning õpetasid kaarti kasutama. Seda võimalust kasutas u 180 inimest ning Eesti Orienteerumisliidu andmetel osales päevakutel septembris ligi 2800 inimest. Septembris toimus ka üle-euroopaline spordinädal.

Oktoobris keskenduti vaimse tervise seostele liikumisega, sest liikumine on üks lihtsamaid ja kättesaadavamaid viise seda hoida. Vaimse tervise vitamiine jagati nii spordiklubides kui ka MTÜ Kõnnime Koos kõnniringides.

Novembris sooviti näidata, et liikumisrõõmu saab kogeda ka siseruumides mängides. Koostöös Eesti Sulgpalliliidu, Eesti Lauatenniseliidu, Eesti Padeli Liidu ning Eesti Squashiföderatsiooniga toimus üle 40 tasuta avatud treeningu, kus tutvustati algajatele sulgpalli, lauatennist, padelit ja squashi. Ligi 500 huvilist on nüüdseks uue kogemuse võrra rikkamad ning paljud neist jätkavad mängimist iseseisvalt.

Liikumisaasta lõppes detsembris kogupere liikumisüritustega „Liikudes uude aastasse“. Temaatilised üritused toimusid maakonna spordiliitude eestvedamisel kõigis Eesti maakondades ja pakkusid liikumisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Teavitustegevused

Liikumisaasta teavitustegevused keskendusid nii konkreetsete liikumisaastaga seotud algatuste ja pakutavate liikumisvõimaluste tutvustamisele kui ka teadlikkuse tõstmisele laiemalt, et teadvustada liikumise positiivset mõju tervisele ning innustada väheaktiivseid inimesi rohkem ja regulaarsemalt liikuma.

Veebilehele liikumisaasta.ee koondati liikumisvaldkonda puudutav teadmisvara (uuringud, infomaterjalid, harjutusvara, õppevideod), mida levitati aasta jooksul erinevatele sihtrühmadele. Eesti- ja venekeelset trükist „Harjutusvara seenioritele“ jagati kohalikele omavalitsustele ning see jõudis ligi 10 000 inimeseni.

Koostöös Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi spordi- ja soorituspsühholoogia lektori Aave Hannusega salvestati 10 lihtsate juhistega videoloengut liikumisaktiivsuse suurendamiseks ja igapäevase liikumisharjumuse kujundamiseks, samuti korraldati teavituskampaania, mille raames levitati täiskasvanute ja laste liikumisega seotud statistikat ning liikumise kasudest teavitavaid ja liikuma kutsuvaid lühivideoid.

Koostöös ERRiga valmisid videoklipid, mis rääkisid atraktiivses ja humoorikas võtmes liikumise osakaalu suurendamise võimalustest igapäevaelus ning liikumise mõjudest füüsilisele ja vaimsele tervisele.

Läbi aasta avaldati erinevates meediakanalites materjale, kus erinevate valdkondade eksperdid jagasid teavet liikumise kasulikkusest tervisele ja andsid nõu liikumisaktiivsuse tõstmiseks. Sotsiaalmeediakanalites jagati igal nädalal „liikumistarkusena“ fakte liikumise mõjust tervisele, uuringute kokkuvõtteid ja ekspertteadmisi, liikumissoovitusi nädalavahetuseks ning liikuma kutsuvaid aktsioone ja mänge.

Liikumisaasta korraldajad esinesid loengute ja ekspertsõnavõttudega koolides, ülikoolides, ettevõtetes ja avaliku sektori asutustes, väärikate ülikoolides ja spordiüritustel.

Samuti anti välja kaks ajakirja „Liikumine ja Sport“ numbrit. Ajakirjas avaldati spordi, liikumise ja tervisega seotud teemasid puudutavaid teaduslik-metoodilisi materjale ja artikleid, mis olid suunatud nii liikumisharrastusest huvitatutele kui ka professionaalsetele sportlastele, treeneritele ja liikumisharrastuse edendajatele.

Euroopa Spordinädalal Eestis toimuvate liikumissündmuste ja -võimaluste tutvustamiseks ning osalejate kaasamiseks viidi septembris läbi üleriigilise teavituskampaania, mis hõlmas erinevaid meediakanaleid ja reklaamipindu.

Võrgustiku loomine

LHKK keskendus liikumisaastal ka võrgustiku loomisele, et jagada valdkonna kogemusi, otsida uusi lähenemisviise ning luua soodne pinnas järgmiste aastate tegevusteks. Korraldati neli koostööseminari, kus osalesid maakonna spordiliitude juhid, kohalike omavalitsuste spordivaldkonna eestvedajad, partnerorganisatsioonide esindajad ja liikumisürituste korraldajad. Novembris liikumisharrastuse aastakonverentsil „Kääriku Kärajad“ keskenduti liikumispöörde elluviimise tahkudele haridus-, sotsiaal- ja kultuuriministeeriumi tegevusvaldkonnas. LHKK initsiatiivil alustati ka kohtumistega, kus liikumisharrastuse vajaduste ja võimalustega tegeleti maakonna tasemel. Nii toimusid liikumisharrastuse seminarid Pärnumaal, Saaremaal, Lääne- ja Ida-Virumaal.

Pea poolte (44%) Eesti elanikeni jõudmine mistahes projektiga on tähelepanuväärne saavutus. Arvestades seda, et liikumisaasta peamine eesmärk oli pöörata tähelepanu kehalise aktiivsuse olulisusele ja sellega seonduvatele ühiskonna valupunktidele, võib aasta kahtlemata lugeda kordaläinuks. Kogu valdkond eesotsas LHKK-ga mõistab aga, et üheaastase projekti abil ei ole võimalik liikumispööret ellu viia. Küll aga on oluline sellega alustada ja läbi erinevate ürituste, uute traditsioonide algatamise ning võrgustiku võimestamise, on liikumisaasta ka seda eesmärki täitnud.

Pärast liikumisaasta lõppu jätkab Liikumisharrastuse kompetentsikeskus tööd liikumisharrastuse valdkonna üleriigilise arendamise ja koordineerimisega, panustades valdkonnas tegutsevate organisatsioonide koostöö arendamisse, teaduspõhiste arendus- ja sekkumisprogrammide algatamisse ja toetamisse ning maailma parimate praktikate kogumisse ja tutvustamisse. Teeme igast aastast liikumisaasta!

2.2. LIIKUMISAKTIIVSUSE EDENDAMISE TEGEVUSKAVA

2023. aasta jooksul valmis tegevuskava, mis keskendub kehalise aktiivsuse tõstmisele elukaareüleselt – tegevused puudutavad igas vanuses Eesti elanikke, alates lastest kuni vanemaealisteni. Lisaks ministeeriumidele on andnud sellesse kavasse olulise sisendi esindajad Liikumisharrastuse kompetentsikeskusest, Tervise Arengu Instituudist (edaspidi TAI), Tervisekassast, ülikoolidest ja teistest õppeasutustest, kohalikest omavalitsustest ning mujalt. Tegevuskavasse koondati erinevaid valdkondi puudutavad pilootprojektid, kampaaniad ja uuringud, aga ka näiteks potentsiaalsed õigusruumiga seotud muudatused.

Eesti inimesed kannatavad endiselt suure osa oma elust tervisemurede tõttu. Statistikaameti andmetel on 2022. aasta seisuga meestel sünnihetkest alates tervena elada vaid 57,9 ja naistel 60,6 aastat. Eesti meeste ja naiste keskmist eluiga arvesse võttes tähendab see, et keskmine eestlane veedab ligi 20 aastat elust mõne terviseprobleemiga silmitsi seistes.

Üheks olulisemaks tervist mõjutavaks teguriks on kehaline aktiivsus. Kehalise aktiivsuse olulisus ja selle positiivne tervisemõju on selge - vähene liikumine suurendab oluliselt riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse, mis on Eesti kõige levinum surmapõhjus. Oluline seos on ka kehalise aktiivsuse ja vaimse tervise vahel. 2022. aastal läbiviidud liikumisuuring kinnitas, et mitteaktiivsed inimesed on rohkem endassetõmbunud ja vähem rõõmsameelsed. Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi WHO) üleilmses tegevuskavas, mille eesmärk on vähendada ebapiisavat liikumist 2030. aastaks 15%, on välja toodud, et vaid ühekordsete tegevustega märkimisväärset positiivset muutust ei saavuta. Seega on oluline just valdkondadeülene tegutsemine - liikumise olulisuse ning oma rolli ja vastutuse teadvustamine eri poliitikate kujundamisel.

Eesti spordipoliitika alusdokumendi „Spordipoliitika põhialused aastani 2030“ järgi liigub ja spordib aastaks 2030 valdav osa ehk vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Selleks et kiiremini eesmärgini jõuda, pandi 2022. aasta sügisel alus valdkondadeülesele koostööle liikumisaktiivsuse edendamisel. Vastavalt kultuuri-, sotsiaal- ning haridus- ja teadusministri kokkuleppele asus liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamist juhtima Kultuuriministeerium.

2023. aastal alustati mitmete tegevustega, mis aitavad tõsta teadlikkust liikumise kasulikkusest ja püüelda seatud eesmärkide poole. Hea näide valdkondadeülesest koostööst on ERRi ekraanile jõudnud „Maailma kõige tervem rahvas“, mis tõi vaatajateni teaduspõhise ülevaate sellest, kuidas tervislikke eluviise juurutada.

Kultuuriministeerium viis 2023. aastal läbi koolispordiga seotud uuringu, mis kaardistas õpilaste osalemist erinevatel koolispordivõistlustel. Uuringutulemused näitasid, et kuigi õpilastele meeldib võistlustel osaleda, võtavad nendest enamasti osa need, kes juba mõnes muus võistlussüsteemis tegutsevad. Seega oleks mitteaktiivsete õpilaste liikuma innustamiseks vaja võistluste asemel keskenduda rohkem sellistele tegevustele, mis neid paremini kaasavad - näiteks loodusmatkadele, tervisepäevadele ja muudele algatustele, mille põhieesmärk on võistlusmomendi asemel liikumisharjumuste toetamine. Lõppenud aastal viidi jätkuvalt ellu ka ligipääsetavuse rakkerühma soovitusi, mille abil luuakse paremad tingimused puuetega inimestele spordis ja liikumisharrastuses osalemiseks.

TAI analüüsis Eesti kooliõpilaste tervisekäitumisega seotud uuringu ja Eesti õpilaste kasvuga seotud uuringu andmeid, mh erinevate liikumisviiside, liikumisega seotud huviringides osalemise, aktiivse mängimise, aga ka ekraanide ees veedetud aja kohta vastavates vanusegruppides. Jätkus Eesti oludele kohandatud sekkumise Seikluste Laegas (ingl k Toybox) katsetamine. Seikluste Laegas on teaduspõhine 3-7-aastaste laste tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele suunatud sekkumine, milles keskendutakse neljale põhiteemale: tervislik söömine, istumisaja vähendamine, janu korral vee joomine ja piisav liikumine. 2022/2023. õppeaastal katsetati sekkumist 9 Võrumaa lasteaias, 2023/2024. õppeaastal lisandus 11 Lääne-Virumaa lasteaeda.

Jätkus toitumis- ja liikumissoovituste uuendamise protsess. Samuti viidi läbi neli lasteaiaõpetajate koolituskursust laste toiduteadlikkuse ning söömis- ja liikumisharjumuste kujundamisest, milles osalesid töötajad 68 koolieelsest lasteasutusest üle kogu Eesti. Töötati välja ka toitumise ja liikumise teemasid käsitlev koolitus inimeseõpetuse õpetajatele ja katsetati seda. Ühtlasi tegeleb TAI terviseteadliku tööandja märgise statuudi väljatöötamisega, mille eesmärk on suunata tööandjaid terviseedendust pikemalt kavandama.

Haridus- ja Teadusministeerium jätkas liikumisõpetuse ainekava arendamist ning rakendamist, sh koolitusi jt arendustegevusi sisaldava rakenduskava loomist. Komplekteeriti liikumisõpetuse ainekava töörühm ja detsembris valmis õpiväljundite saavutamiseks vajalik sisu. Kvaliteetne liikumisõpetuse tund on laste ja noorte liikumisharjumuste ja -hariduse kujundamiseks oluline.

Samas peab liikumine olema kogu koolipäeva loomulik osa, mida toetavad tunniplaanide kavandamise põhimõtted: piisav aeg aktiivseteks vahetunnitegevusteks ja õuevahetundideks ning liikumist võimaldavate tegevuste toetamine ainetundides. 2023. aastal valmis Tartu Ülikooli liikumislabori õuevahetundide uuring, mis näitas, et kõige aktiivsemad olid õpilased just nendes koolides, kus toimusid igapäevased õuevahetunnid. Samuti aitab igapäevane õuevahetund ennetada liikumisaktiivsuse järsku langust II kooliastmes. Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate koolide õpetajatele korraldati jätkuvalt koolitusi ainetundidesse liikumise lisamiseks ja istumisaja vähendamiseks, koolitati ka õpilastest mängujuhte ning toimusid mitmed võrgustikuülesed kogemus- ja koostööseminarid. 2023. aasta lõpuks oli Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikus 209 kooli. Haridus- ja Teadusministeeriumi koolide rahuloluküsitluse andmete põhjal hindavad Liikuma Kutsuvate Koolide õpilased oma liikumisvõimalusi koolis paremaks kui teiste koolide õpilased.

2017. aastal Soomes läbiviidud uuringu põhjal on ebapiisava kehalise aktiivsuse ja liigse istuva eluviisiga seotud kulu riigile aastas kokku ligi 4,7 miljardit eurot. Selleks et saada ülevaade võimalikust kulust Eesti kontekstis, alustati 2023. aastal Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja TAI koostöös madala kehalise aktiivsuse ja ülemäärase kehakaaluga seotud kulu-uuringut. Uuringu lõpptulemused selguvad 2024. aasta kevadel. Samuti alustatakse Kultuuriministeeriumi eestvedamisel puuetega inimeste spordi- ja liikumisharrastuse pilootuuringut, mille eesmärk on selgitada välja suurimad kitsaskohad ja arenguvajadused ning kuidas puuetega inimeste liikumisaktiivsust edendada.

Liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamisega on astutud suur samm edasi valdkondadeülese koostöö edendamises. Lähiaastateks seatud eesmärgid ja kirjapandud tegevused ei ole aga kivisse raiutud – tegemist on praktilise dokumendiga, mida täiendatakse pidevalt. Tegevuskava paneb järgmiseks neljaks aastaks paika konkreetsed tegevused, et teha uus hüpe eestimaalaste liikumisaktiivsuse kasvatamisel, kuid kindlasti ei lõppe liikumisaktiivsuse edendamisega seotud tegevused 2026. aastaga. Koostööle on hoog sisse lükatud, kuid pikk tee on veel minna.