Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võetud spordivaldkonna pikaajaline strateegiadokument „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“) määrab kindlaks Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse.
Tulevikuvaates vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu aastal 2030 Põhjamaade tasemele ning Eestis on olemas kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluiga, eneseteostust ja majanduskasvu. Dokumendis „Sport 2030“ on sõnastatud üleriigiline eesmärk, mille kohaselt on liikumisel ja spordil oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel.
Üldeesmärgi saavutamine on kavandatud nelja esmatähtsa arengusuuna abil:
1) valdav osa elanikest liigub ja spordib;
2) liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja;
3) liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja;
4) Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud.
Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja kavandatud tegevust, kusjuures tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa. Siinses ülevaates on toodud välja eelkõige need uued tegevused, mille riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu ajavahemikul 01.01.2023–31.12.2023 või milles toimus varasemaga võrreldes oluline areng.
„Sport 2030“ kohaselt esitab Vabariigi Valitsus alates 2016. aastast igal aastal Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, mistõttu koostab ülevaate Kultuuriministeerium. Kuna „Sport 2030“ on valdkondadeülene dokument, on ka see aruanne valminud koostöös teiste ministeeriumide ja paljude spordivaldkonda kuuluvate organisatsioonidega.
Lõppenud aasta oli liikumisaasta. Sel põhjusel on ka käesoleva aruande üheks põhiteemaks liikumisaasta jooksul ellu viidud tegevused ja algatused. Liikumisaasta eesmärk oli suurendada regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu Eestis. On selge, et ühe aasta või ühekordse kampaaniaga ei ole võimalik maailma muuta. Sel põhjusel olid liikumisaastal tulipunktis tegevused ja algatused, mis oleksid jätkusuutlikud ka järgmistele aastatele mõeldes.
Liikumisaastalt võttis teatepulga üle kultuuririkkuse aasta, kuid fookus kehalisele aktiivsusele ei tohi kaduda. Liikumisharrastuse edendamisel on märksõnaks koostöö, seda nii kogukondade, kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil. 2023. aastal leppisid Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium kokku liikumisharrastuse tegevuskava aastateks 2023-2026, mille kohta antakse pikem ülevaade ka käesolevas aruandes.
Meie spordikorraldajad on näidanud, et suudavad korraldada maailma tipptasemel sündmusi, samuti on rahvusvahelised katusorganisatsioonid hinnanud kõrgelt meie uuendusmeelsust ja professionaalsust. Eelmiselgi aastal said Eesti elanikud nautida mitmeid kõrgetasemelisi spordivõistlusi, näiteks autoralli maailmameistrivõistluste etappi Rally Estonia ja naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste alagrupiturniiri; harrastussportlastel aga oli võimalus osaleda Tallinna Maratonil, Tartu Maratonil ja Tallinna Ironmani erinevatel distantsidel.
2023. aastal tegi Vabariigi Valitsus märgilise otsuse eraldada Eestis toimuvate kõrgetasemeliste ja suure turunduspotentsiaaliga võistluste korraldamiseks alates 2024. aastast 3 miljonit eurot aastas. Lisaks kodus võistlemise eelisele ja spordiala populariseerimisele on rahvusvahelistel spordivõistlustel ka märkimisväärne majanduslik ja ühiskondlik mõju. Rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetusmeetmetest ja võistluste mõjust on pikemalt kirjutatud saavutussporti käsitlevas peatükis.
Kultuuriministeeriumi tellimusel valminud uuring kaardistas Eesti tippsportlaste, treenerite ja tugipersonali kokkupuuted keelatud ainete ja meetoditega ning nendega seotud teadmised ja hoiakud. Tulemused näitasid, et laialdast dopingukasutamist Eestis eelduste kohaselt ei toimu, kuid peaks jätkama järjepidevalt antidopingu alase koolitusega. Uuringutulemustega on võimalik tutvuda põhjalikumalt saavutussporti käsitlevas peatükis.
Aruandes antakse ülevaade ka Eesti Paralümpiakomitee ja Eriolümpia Eesti Ühenduse tegevustest saavutusspordi ning liikumisharrastuse edendamisel. Mõlemat organisatsiooni toetatakse alates 2019. aastast Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvest.
2023. aastal tähistas spordivaldkonna katusorganisatsioon Eesti Olümpiakomitee 100. juubelit. Täname ja tunnustame kõiki inimesi, kes on aastate jooksul Eesti Olümpiakomitee arengusse oma panuse andnud.
Lähiaastatel tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu treenerite töö väärtustamisele, liikumisharrastuse ja saavutusspordi edendamisele ning spordi ja spordiobjektide toetusmehhanismide korrastamisele. Ülevaate järgmiste aastate ülesannetest annab aruande viimane peatükk.
Aruanne koosneb viiest osast: esimeses osas kirjeldatakse spordivaldkonna hetkeolukorda ja olulisi statistilisi näitajaid, teises osas liikumisharrastuse edendamist, kolmandas saavutuspordi arendamist, neljandas puuetega inimeste katusorganisatsioonide tegevust ning viimases osas keskendutakse olulistele tegevustele järgmistel aastatel.
Ülevaatega koos on toodud lisa, mis hõlmab järjepidevaid tegevusi, mida on „Sport 2030“ eesmärkide täitmiseks ellu viidud.
