Sissejuhatus
Vabariigi Valitsus kiitis spordivaldkonna visioonidokumendi "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" (edaspidi „Sport 2030“) heaks 12. jaanuaril 2015, Riigikogu võttis selle vastu 18. veebruaril 2015. Spordivaldkonna pikaajaline strateegiadokument määrab kindlaks Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse.
Tulevikuvaates vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu aastal 2030 Põhjamaade tasemele ning Eestis on kasutada kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluiga, eneseteostust ja majanduskasvu. Üleriigilise eesmärgina on dokumendis „Sport 2030“ sõnastatud, et liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel.
Üldeesmärgi saavutamist kavandatakse nelja prioriteetse arengusuuna abil:
1) valdav osa elanikest liigub ja spordib;
2) liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja;
3) liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja;
4) Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud.
„Sport 2030“ on aluseks kõikide spordivaldkonna tegevuste kavandamisele. Kultuuriministeerium kui spordi eest vastutav ministeerium, aga ka teised ministeeriumid planeerivad „Sport 2030-s“ nimetatud tegevuste elluviimist strateegiliste dokumentide ning riigieelarve strateegia kaudu.
Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja planeeritud tegevust ning tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa. Käesolev ülevaade toob esile eelkõige need uued tegevused, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu perioodil 01.09.2019–31.12.2020 või milles toimus varasemaga võrreldes oluline edasiminek. Kuna „Sport 2030“ on valdkondadeülene dokument, on ka see aruanne valminud koostöös teiste ministeeriumide ja paljude spordivaldkonna organisatsioonidega.
Eelmise aruande tuleviku väljavaates kirja pandud sammudest on tänaseks realiseeritud mitmed punktid. Liikuma Kutsuva Kool on jõudnud 31.12.2020 seisuga umbes 120 kooli, regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programmi raames on mitmed keskused saanud uue tehnika, valgustuse, rajad või kunstlume tootmise võimekuse, 01.03.2020 jõustusid spordiseaduse muudatused, mis käsitlesid sportlasestipendiumi, sportlasetoetuse ning dopingule kallutamist. Spordipahede vastu võitlemiseks on Eesti Olümpiakomitee asutanud Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse.
Samas tuleb jätkuvalt lähiaastatel tähelepanu pöörata valdkondade vahelise koostöö efektiivsemaks muutmisele liikumisaktiivsuse tõstmisel, treenerite töö väärtustamiseks on vaja koos spordiorganisatsioonidega viia nende palgad Eesti keskmisele tasemele. Eesmärgi saavutamiseks on vaja järgnevatel aastatel suurendada treenerite tööjõukulu toetuseks riigieelarvesse ette nähtud vahendite mahtu. Avaliku ruumi planeerimisel tuleb tõsta oluliseks igapäevast liikumist soodustavaid lahendusi. Spordi rahastamise reformi jätkuna tuleks Eesti Kultuurkapital ümber kujundada peamiselt liikumisharrastuse toetajaks. Selleks on vaja suurendada spordivaldkonna eelarvet. Saavutusspordi edendamiseks on vaja suurendada Team Estonia toetust järgmistel aastatel.
Kuna 2021. aastal toimuvad kohalike omavalitsuste valimised ning kohalikud omavalitsused on olulised spordivaldkonna toetajad, siis keskendub käesolev aruanne rohkem kohaliku tasandi spordile, tõstes fookusesse liikumisaktiivsuse, liikumisharrastuse ja spordi arendamine regionaalsel tasandil.
„Sport 2030“ punkti 9 kohaselt esitab Vabariigi Valitsus alates 2016. aastast igal aastal Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 62 on sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, mistõttu koostab ülevaate Kultuuriministeerium.
Aruanne koosneb kolmest osast: esimeses osas on kirjeldatud spordivaldkonna hetkeolukord ja olulised statistilised näitajad, teises osas tuuakse välja olulisemad muudatused ja suunad ning kolmandas osas keskendutakse järgmiste aastate prioriteetidele. Ülevaatega koos on esitatud ka lisa, mis sisaldab järjepidevaid tegevusi, mida on ellu viidud „Sport 2030“ eesmärkide täitmiseks.