Tänapäevasele spordikorraldusele Eestis pandi alus oluliste muudatustega 1980-ndate lõpus ja 1990-ndate alul. Eeskujuks olid kuni 1940. aastani Eestis toiminud ning Põhjamaades ja enamuses Euroopa riikides kehtiv spordimudel, mis põhineb avatusel, inimeste vabal tahtel ning ühinemisvabadusel, demokraatlikel juhtimispõhimõtetel, seaduste ning seadustest lähtuvate reeglite järgimisel, ühistel eesmärkidel ja heal koostööl spordiorganisatsioonide ning riigivõimu vahel.
Kolme aastakümne jooksul on spordi ja spordiorganisatsioonide roll ühiskonnas oluliselt laienenud. Pidevas arengus on spordiklubide, -seltside ja –liitude võrgustik, kus tegeletakse nii saavutus- ja võistlusspordiga, kuid aina enam liikumisharrastuse ja spordiõpetamisega, avatud spordiürituste korraldamisega, millega kaasatakse suurt osa elanikkonnast ja mõjutatakse nende tervisekäitumist ja elustiili.
Muutunud on ühiskonna ja avaliku sektori hoiakud sporti. Spordiorganisatsioonidele luuakse soodsamaid tegutsemistingimusi, sellega kaasnevad ka kõrgendatud ootused nende tegevuse mõju ja nõudlikkus tegutsemise korraldamise osas. Üha tähtsamaks on kujunenud spordiorganisatsioonide usaldusväärsus, seda nii liikmete ja harrastajate, koostööpartnerite ja avaliku sektori, ühiskondliku arvamuse ja seda kujundava meedia poolt.
Spordiorganisatsiooni usaldusväärsust ja head mainet saab õiglustunnet riivava käitumise tõttu kaotada hetkega, samas võtab usalduse taastamine aastaid. Paraku on kõikide spordiorganisatsioonide usaldusväärsus kollektiivselt ja solidaarselt haavatav ning valdkond tervikuna halvustatav isegi siis, kui on ka ainult üksikuid väärkäitumisi.
Seetõttu on spordiliikumise jätkuva tegevussuutlikkuse kasvuks, valdkonnale suunatud ootuste täitmiseks oluline luua ja rakendada spordiorganisatsioonide kokkuleppeline käitumisraamistik, hea juhtimise tava põhimõtete kogum.
Hea juhtimise tava on ajas muutuv. Me elame pidevalt uuenevates oludes, areneb valdkond tervikuna, arenevad inimesed ja organisatsioonikultuur. Kasvavad osalejate ja partnerite ootused spordiorganisatsioonidele, samas võivad spordiliikumise usaldusväärsust ja läbipaistvust häirida uued ohud või vanad pahed uutes vormides.
Hea juhtimise tava rakendamine ei saa olla eesmärk omaette, vaid abinõu protsessis, mille sihiks on tugevate, oma tegevuses läbipaistvate, demokraatlikult juhitud ja ootuspärast teenust pakkuvate spordiorganisatsioonide võrgustik.
18. veebruaril 2015.a. kinnitas Riigikogu spordipoliitikat kujundava dokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“.
Spordipoliitika dokument sätestab valdkonna arendamise põhimõtteid ja väärtusi rõhutades, et:
Hea juhtimise tava kujundamine ja rakendamine on viimasel aastakümnel olnud Rahvusvahelise Olümpiakomitee, rahvusvaheliste spordiliitude ja Euroopa Liidu Nõukogu ning Komisjoni prioriteediks avatud, usaldusväärse ja jätkusuutliku spordiorganisatsiooni arendamisel, partnerlussuhete tugevdamisel riigivõimu institutsioonidega.
Eesti Olümpiakomitee on kindlal seisukohal, et suutlikud ja asjatundlikud, avatult ja avalikes huvides tegutsevad, läbipaistva töökorraldusega ja demokraatlikult juhitud spordiorganisatsioonid saavad paremini mõjutada inimeste elustiili, kujundada liikumis- ja spordiharrastuse kaudu positiivseid väärtushinnanguid, kaasata harrastajaid, aidata spordile pühendunutel realiseerida oma eeldused ning eesmärgid, teha Eesti spordi kaudu väärikalt tuntuks.
Eesti Olümpiakomitee on koostanud hea juhtimise tava spordiorganisatsioonidele. Kõik spordiorganisatsioonid on kutsutud seda kokkulepet heaks kiitma! Tõendamaks, et hea juhtimise tava tunnistatakse ja järgitakse, saavad spordiorganisatsioonid selle kinnitada oma üldkoosoleku või juhatuse poolt ning allkirjastada organisatsiooni esindusõigusliku isiku poolt või sellise isiku kirjalikku volitust omava isiku poolt spordiportaali www.sport.ee Hea juhtimise tava veebilehel.
Hea juhtimise tava järgimist tõendanud spordiorganisatsioonid märgistatakse Eesti spordiregistris asjakohase tunnustusmärkega.
Reeglistik „Hea juhtimise tava spordiorganisatsioonis“ kinnitati Eesti Olümpiakomitee täiskogu poolt 17. mail 2017.a.
Kolme aastakümne jooksul on spordi ja spordiorganisatsioonide roll ühiskonnas oluliselt laienenud. Pidevas arengus on spordiklubide, -seltside ja –liitude võrgustik, kus tegeletakse nii saavutus- ja võistlusspordiga, kuid aina enam liikumisharrastuse ja spordiõpetamisega, avatud spordiürituste korraldamisega, millega kaasatakse suurt osa elanikkonnast ja mõjutatakse nende tervisekäitumist ja elustiili.
Muutunud on ühiskonna ja avaliku sektori hoiakud sporti. Spordiorganisatsioonidele luuakse soodsamaid tegutsemistingimusi, sellega kaasnevad ka kõrgendatud ootused nende tegevuse mõju ja nõudlikkus tegutsemise korraldamise osas. Üha tähtsamaks on kujunenud spordiorganisatsioonide usaldusväärsus, seda nii liikmete ja harrastajate, koostööpartnerite ja avaliku sektori, ühiskondliku arvamuse ja seda kujundava meedia poolt.
Spordiorganisatsiooni usaldusväärsust ja head mainet saab õiglustunnet riivava käitumise tõttu kaotada hetkega, samas võtab usalduse taastamine aastaid. Paraku on kõikide spordiorganisatsioonide usaldusväärsus kollektiivselt ja solidaarselt haavatav ning valdkond tervikuna halvustatav isegi siis, kui on ka ainult üksikuid väärkäitumisi.
Seetõttu on spordiliikumise jätkuva tegevussuutlikkuse kasvuks, valdkonnale suunatud ootuste täitmiseks oluline luua ja rakendada spordiorganisatsioonide kokkuleppeline käitumisraamistik, hea juhtimise tava põhimõtete kogum.
Hea juhtimise tava on ajas muutuv. Me elame pidevalt uuenevates oludes, areneb valdkond tervikuna, arenevad inimesed ja organisatsioonikultuur. Kasvavad osalejate ja partnerite ootused spordiorganisatsioonidele, samas võivad spordiliikumise usaldusväärsust ja läbipaistvust häirida uued ohud või vanad pahed uutes vormides.
Hea juhtimise tava rakendamine ei saa olla eesmärk omaette, vaid abinõu protsessis, mille sihiks on tugevate, oma tegevuses läbipaistvate, demokraatlikult juhitud ja ootuspärast teenust pakkuvate spordiorganisatsioonide võrgustik.
18. veebruaril 2015.a. kinnitas Riigikogu spordipoliitikat kujundava dokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“.
Spordipoliitika dokument sätestab valdkonna arendamise põhimõtteid ja väärtusi rõhutades, et:
- kaasamise ja avatuse tagamiseks järgivad spordiorganisatsioonid demokraatlikke põhimõtteid ja head juhtimistava, tegutsevad läbipaistvalt ja arusaadavalt, välistavad diskrimineerimise, tagavad huvigruppide ja sidusrühmade võrdse kohtlemise, edendavad vabatahtlikkust ning kasvatavad sallivust ja kodanikuaktiivsust.
- tunnustades spordiorganisatsioonide rolli, toetatakse ja soodustatakse nende mitmekülgset tegevust tagavat ja ratsionaalset arengut. Kehtestatakse spordiorganisatsioonidele toetuse andmise ühtsed nõuded ja reeglid, mis lähtuvad eelkõige juhtimise hea tava, ausa mängu ja avalikes huvides tegutsemise põhimõtetest;
Hea juhtimise tava kujundamine ja rakendamine on viimasel aastakümnel olnud Rahvusvahelise Olümpiakomitee, rahvusvaheliste spordiliitude ja Euroopa Liidu Nõukogu ning Komisjoni prioriteediks avatud, usaldusväärse ja jätkusuutliku spordiorganisatsiooni arendamisel, partnerlussuhete tugevdamisel riigivõimu institutsioonidega.
Eesti Olümpiakomitee on kindlal seisukohal, et suutlikud ja asjatundlikud, avatult ja avalikes huvides tegutsevad, läbipaistva töökorraldusega ja demokraatlikult juhitud spordiorganisatsioonid saavad paremini mõjutada inimeste elustiili, kujundada liikumis- ja spordiharrastuse kaudu positiivseid väärtushinnanguid, kaasata harrastajaid, aidata spordile pühendunutel realiseerida oma eeldused ning eesmärgid, teha Eesti spordi kaudu väärikalt tuntuks.
Eesti Olümpiakomitee on koostanud hea juhtimise tava spordiorganisatsioonidele. Kõik spordiorganisatsioonid on kutsutud seda kokkulepet heaks kiitma! Tõendamaks, et hea juhtimise tava tunnistatakse ja järgitakse, saavad spordiorganisatsioonid selle kinnitada oma üldkoosoleku või juhatuse poolt ning allkirjastada organisatsiooni esindusõigusliku isiku poolt või sellise isiku kirjalikku volitust omava isiku poolt spordiportaali www.sport.ee Hea juhtimise tava veebilehel.
Hea juhtimise tava järgimist tõendanud spordiorganisatsioonid märgistatakse Eesti spordiregistris asjakohase tunnustusmärkega.
Reeglistik „Hea juhtimise tava spordiorganisatsioonis“ kinnitati Eesti Olümpiakomitee täiskogu poolt 17. mail 2017.a.
