Eesti Spordiregistri augustis ja septembris teostatud analüüsist selgub, et 94,3%-l Eesti elanikest on 3 kilomeetri raadiuses elukohast vähemalt üks spordiobjekt. Kaugemal kui 10 kilomeetrit mõnest spordiobjektist elas vaid 1782 inimest.

2 kilomeetri raadiuses elukohast oli mõni spordiobjekt 90,4%-l Eesti elanikest ning 1 kilomeetri raadiuses 82,5%-l. Maakonniti on spordiobjektide lähedus elukohale suurim Harjumaal (koos Tallinnaga) ning Ida-Virumaal. Seal on mõni spordiobjekt 3 kilomeetri raadiuses elukohast vastavalt 98,6%-l ning 97,7%-l elanikest. Üle 90% on vastav näitaja ka Tartumaal (94,2%), Pärnumaal (90,8%) ja Viljandimaal (90,2%). Kõige kaugemal on spordiobjektid elanikest Hiiu- ja Saaremaal, kuid sealgi elab mõnest spordiobjektist kuni 3 kilomeetri raadiuses üle kolmveerandi elanikkonnast.

Harjumaa ning Ida-Virumaa spordiobjektide tihedat paiknemist seletab osaliselt see, et tegemist on Eesti kõige „linnalikumate“ maakondadega. Nii elas statistikaameti andmetel 1. jaanuaril 2016 linnalistes asulates 87,4% kõigist Ida-Virumaa elanikest, Harjumaal oli see näitaja 80,7%, Tartumaal 69,1% ning Pärnumaal 63,7%. Eestis keskmiselt elas toona linnalistes asulates 68,5% rahvastikust.


Rääkides erinevatest valikutest näeme, et vähemalt 2 spordialaga saab spordiregistrisse kantud spordiobjektil vähemalt 3 kilomeetri raadiuses oma elukohast tegeleda 92,7%, vähemalt 5 spordialaga 89% ning vähemalt 10 alaga 82,9% Eesti elanikest. 20 spordiala on 3 kilomeetri raadiuses kättesaadav 70,7%-le ning 30 spordiala 55,2%-le Eesti rahvastikust. Seejuures on 3 kilomeetri raadiuses 20 spordiala harrastamise võimalusega paiku olemas kõikides maakondades, 30 spordiala võimalus puudub ainult Hiiu ning Jõgeva maakonnas. Nendes maakondades tekkivad sellised piirkonnad piiri nihkudes 5-6 kilomeetri juurde.

Vaadeldes spordiobjekte liigiti ning spordialasid näeme, et Eesti enimlevinud spordiobjekt (1. jaanuaril 2018 oli neid ESRis 982) – välispalliväljak asub 3 kilomeetri raadiuses elukohast 91,6%-l Eesti elanikest. Sama lähedal võimlale, spordisaalile, spordihallile elab 88,1% ning staadionile 82,9% rahvastikust. Väiksemaarvulistest, kuid siiski levinud spordiobjektidest asub siseujula 3 kilomeetri raadiuses 67%-l ning rajatud suusarada 50,1%-l elanikkonnast.



Spordialadest on korvpalliga võimalus 3 kilomeetri raadiuses oma elukohast tegeleda 91,1%-l, jalgpalliga 88%-l, kergejõustikuga 86%-l, aeroobika ja rühmatreeningutega 77,9%-l, ujumisega 68,4%-l ning murdmaasuusatamisega 50,2%-l elanikkonnast. Loomulikult saab mitmete spordialadega tegeleda ka vabas looduses ning mitte registreeritud spordiobjektidel. Lisaks kujutab suurt potentsiaali liikumisharrastuse võimaluste suurendamisel üle kogu Eesti jõudsalt arenev kergliiklusteede võrgustik.



Eesti Spordiregistris valminud analüüsi aluseks on Statistikaameti rahvastiku ruutkaart, millele lisati spordiregistrisse kantud spordiobjektide koordinaadid. Uuringu hetkel oli spordiregistrisse kantud 3208 spordiobjekti andmed.