Rahandusministeeriumi riigiraha rakenduse andmetest selgub, et kohalikud omavalitsused suunasid 2017. aastal oma eelarvetest spordile 63,2 miljonit eurot.

Mitte kunagi varem pole omavalitsuste kulutused spordile kogusummana olnud nii suured. Kasv 2016. aastaga võrreldes oli 5,7%. Samuti oli rekordiline ühe elaniku kohta sporti panustatud raha – 48 eurot ja 7 senti.

Samas ei saa öelda, et omavalitsused oleksid eriliselt spordilembelisteks muutunud. Rekordnumbrite taga on tegelikult omavalitsuste eelarvete üleüldine kasv. 2017. aastal ületasid need kogusummas esmakordselt Eesti ajaloos 2 miljardi euro (2,01) piiri. Kogukasv 2016. aastaga võrreldes oli 15,2%. Nii langeski tegelikult sporti suunatud raha osakaal omavalitsuste eelarvetes 3,14%ni, mis on perioodi jooksul 2004-2017, mil taolisi ülevaateid on koostanud, üks madalamaid näitajaid. Vaid 2015. aastal oli see veelgi madalam – 2,72 %.

Maakondadest (kõik andmed on esitatud arvestatuna 2017. aasta haldusreformi eelseid omavalitsuste territooriume ning elanike arvu) oli 2017. aastal spordi suurim osakaal eelarves Järva (4,96%), Ida-Viru (4,31%) ja Lääne (4,31%) omavalitsustes, madalaim aga Saare (1,76%) ning Valga (1,71%) omavalitsustes. Viimase kümne aasta lõikes (2008-2017) on aastas keskmiselt üle 4% eelarvest spordile kulutanud Pärnu, Viljandi, Lääne-Viru ning Ida-Viru omavalitsused. Tartu, Valga ja Jõgeva omavalitsused on seevastu spordile eraldanud keskmiselt 2,5% oma eelarvetest. Jõgevamaal on see näitaja viiel aastal jäänud koguni alla 2%.

Suuri kõikumisi aastate lõikes põhjustavad tavaliselt suured (ühekordsed) investeeringud. Seegi kord tõstis Järvamaa vastava edetabeli tippu Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskusesse tehtud 1,2 miljoni euro suurune investeering. Albu valla arvestusliku sporti suunatud raha ühe elaniku kohta tõstis see koguni 1113 euroni! Väiksematest omavalitsustest järgnes Albu vallale investeeringute poolest Ridala vald (Läänemaa), kes kulutas ligi 0,5 miljonit eurot Panga küla spordihoone rekonstrueerimiseks. Peaaegu investeeringuteta läbisid 2017. aasta Võru (0,96% eelarvest, kogusummas 11 938 eurot) ja Valga (2,4% ja 18 705 eurot) maakonna omavalitsused.

Endiselt neelasid suurima osa omavalitsuste spordirahast olemasoleva sporditaristu ülalpidamiskulud. 2017. aastal kulus selleks ligi 30 miljonit eurot (47,4% kogu sporti suunatud rahast). Kogusummana on seegi rekordiline näitaja. Arvud tõendavad, et tegelikult suunatigi 2017. aasta eelarve kasv sisuliselt ülalpidamiskulude katteks. 2004. aastaga võrreldes on sporditaristu ülalpidamiskulud Eesti omavalitsustes kasvanud 4,3 ja 2007. aastaga võrreldes 2,3 korda! Tehtavad investeeringud on kümne aasta tagusega võrreldes jäänud üldsummas samasse suurusjärku ning toetused spordiklubidele ja -koolidele on isegi vähenenud.

Spordiobjektide ülalpidamiskulude osakaal kogu sporti suunatud rahast oli 2017. aastal suurim Võru maakonna omavalitsustes. Seal kulus selleks 86,7% kogu spordirahast. Üle 80% oli vastav näitaja ka Viljandi (84,0%) ja Saare maakonnas (80,6%).

Tegevustoetuse osakaal oli 2017. aastal suurim Tartu maakonnas – 57,3% (ilma Tartu linnata oli see 19,1%) ning Hiiu maakonnas – 52,4% spordile eraldatud rahast. Siinjuures tuleb muidugi arvestada, et mitmed omavalitsused eraldavad toetusi enda hallatavatele asutustele, kes neid omakorda näiteks ka ülalpidamiskuludeks kasutavad.

Riigiraha rakenduse andmetele tuginedes ei teinud 2017. aastal kulutusi spordile 17 omavalitsust, enim oli neid Ida-Virumaal (6). 2016. aastal oli selliseid omavalitsusi 22.