2018. aasta sügisel lepiti Vabariigi Valitsuses kokku, et erivajadustega inimeste spordikatusorganisatsioonid Eesti Paralümpiakomitee (edaspidi EPK) ja Eriolümpia Eesti Ühendus (edaspidi EEO) viiakse alates 2019. aastast Sotsiaalministeeriumi alluvusest Kultuuriministeeriumi alluvusse ning suurendatakse nende toetusi kahel järgmisel aastal 600 000 euro võrra. 2024. aastaks on kahe katusorganisatsiooni toetus tõusnud kokku 855 606 eurot võrreldes 2018. aastaga. Muudatusi iseloomustab juuresolev graafik.

4.1. ÜLEVAADE EESTI PARALÜMPIAKOMITEE TEGEVUSEST

2018. aastal vastuvõetud EPK arengukava peaeesmärgiks oli olla tugev ja nähtav paraspordi organisatsioon Eestis ning tagada osalemine Tokyo 2020 ja Peking 2022 paraolümpiamängudel. Arengukavas sõnastati vajadus liikuda ülesehituselt Põhjamaade mudeli suunas - kaasata oma liikmeteks spordialaliidud ja klubid. Eesmärgiks on tegeleda erinevate spordialadega, olenemata inimese puude liigist. EPK tegevus lähtub järjepidevast püüdest ühendada parasport tavaspordiga ning eesmärk on muuta EPK puudepõhisest organisatsioonist spordialapõhiseks. EPK tegutseb areneva spordikatusorganisatsioonina ja eelnevatel aastakümnetel täielikult katmata tegevused on võetud töösse.

Kui kuni 2018. aastani oli EPK sisuliselt vaid Eesti delegatsiooni paraolümpiamängudele lähetav organisatsioon, siis lisaraha toel on organisatsioon muutunud järjest võimekamaks ja tänaseks ollakse lisaks veel para- ja puuetega inimeste sporti arendav ning paraspordialast koolitustegevust, kaasamist, kommunikatsiooni ja turundust korraldav spordiorganisatsioon. Räägitakse kaasa spordialase seadusandluse arendamisel ning ollakse kaasatud aruteludesse Eesti spordipoliitika üle.

Alates 2019. aastast on EPK põhitegevused paraspordi vallas:
• ettevalmistuse tagamine ja lähetamine paraolümpiamängudele ja Rahvusvahelise Paralümpiakomitee tippvõistlustele;
• võistlus- ja harrastusspordi ürituste toetamine;
• puudega inimeste kaasamine ja toetamine;
• rahvusvaheline koostöö;
• avalikkuse teavitamine ja harimine;
• treenerite ja õpetajate koolitamine;
• spordipoliitika ja seadusandluse kujundamine.

Tänasel päeval toimib koostöö mitmete spordialaliitudega, keda loodetakse järgnevatel aastatel näha astumas EPK liikmeskonda. Juba praegu on näha ühise töö tulemuslikkust rattasõidu, tennise, purjetamise ja jääkeegli alal. Tihedam ja otsesem side klubidega, kus parasportlased treenivad, annab võimaluse arvestada paremini nende vajadustega ning toetada klubide tegevust ja spordialade arendamist kohapeal. 2020. aastal liideti oma kalenderplaan Sportose spordisündmuste keskkonnaga. EPK initsiatiivil lisati Sportose infosüsteemi puuetega inimeste spordialad ja klassid. Võistluste korraldajad saavad nüüd paraspordi võistluste dokumentatsiooni hallata ühes kohas, seda jooksvalt täiendades või muutes. Eesmärk muutuda puudepõhisest organisatsioonist spordialapõhiseks jõuab aina lähemale. 2023. aastal ühines EPKga Eesti Pimedate Spordiliit. Astutud on samme Eesti Invaspordi Liidu ühendamiseks EPKga hiljemalt 2025. aastal.

2020. aasta septembris kaasajastas EPK oma põhikirja, mis viidi vastavusse Rahvusvahelise Paralümpiakomitee (IPC) nõuetega. Seejuures tagati juhatuses sportlaste ja puudeliikide esindajate hääl. EPK on aktiivselt kasutanud IPC poolt pakutavaid võimalusi ning taotlenud projektitoetusi ja kaasanud järjest enam sponsoreid. Aastast 2019 on EPK viinud kommunikatsioonitöö uuele tasemele.

Koostöös Tallinna Ülikooliga käivitati 2020. aastal tulevaste kehalise kasvatuse õpetajate koolitus paraspordi alal. TLÜ õppekavasse lisandusid kolmanda kursuse üliõpilastele mõeldud paraspordiga seotud praktilised loengud kogu semestri vältel. 2023. aastast lisandusid Tartu Ülikooli õppekavasse paraspordialased praktilised loengud kehakultuuri teaduskonna III kursuse üliõpilastele. Loengute ja praktiliste tundide eesmärk on tutvustada tulevastele õpetajatele ja treeneritele paraspordi maailma seda ise järele proovides.

COVID-19 pandeemia ajal valmistati koostöös TLÜ üliõpilastega ette IPC projekt üldhariduskoolidele, et anda õpetajatele koolitundides kasutatavaid praktilisi materjale ning võimalus osaleda oma kooliga paraolümpialiikumist ja -väärtuseid tutvustaval teekonnal eesmärgiga: ÕPI, KAASA, OSALE. Projekti materjale kasutatakse paraspordialase teadlikkuse tõstmiseks kogu ühiskonnas. Tajutav on noortega töötavate spetsialistide huvi paraspordi ja puudega inimeste liikumisharrastuse vastu, sest soovitakse selgitada õpilastele võrdse kohtlemise tähendust ning seda, et iga inimene ühiskonnas on väärtuslik ning ainulaadne.

Osalemine kehalise kasvatuse õpetajate suveseminaridel on õpetajaid, treenereid ja parasporti lähendanud. Spetsialistide kaasamine praktilistesse tegevustesse on andnud võimaluse näha liikumisharrastust puudega inimese vaatenurgast ning julgustanud ja innustanud leidma uusi lahendusi, mida oma töös kasutada, kui grupiga liitub puudega õpilane.

Viimase viie aasta jooksul on EPK korraldanud ja osalenud paljudel parasporti propageerivatel ja tutvustavatel üritustel. Igal aastal viiakse läbi paraspordipäevi ja külastatakse üldhariduskoole, et tutvustada nii kogu Eesti avalikkusele kui ka konkreetselt puudega inimestele paraspordialasid nii praktiliselt kui ka loengute vormis. Pakutakse võimalust paraspordialasid proovida ja seeläbi sobivat harrastust leida. Paraspordi tutvustamine üldhariduskoolides avardab noorte silmaringi ja arusaamist puuetega inimeste spordist, näitab kaasamisvõimalusi ja julgustab kutsuma puudega inimesi teistega koos sportima. Lisaks tõstab EPK paraspordi esile ka EOK korraldataval olümpiapäevadel.

Aktiivselt tutvustati parasporti ja -sportlasi liikumisaasta üritustel. EPK on kaasatud ka spordi ligipääsetavuse parendamisse, et puudega inimestel oleks võimalik nii sporti harrastada kui ka spordiüritustel kaasaelajatena osaleda. EPK toetab puudega inimestele mõeldud harrastusspordiürituste läbiviimist erinevatel spordialadel. Koostööd tehakse nii n-ö rahvaspordiürituste kui ka liikumisharrastusega seotud ürituste korraldajatega, et nõustada ja toetada puuetega inimeste kaasamist EPK üritustele.

COVID-19 pandeemia tõttu olid aastad 2021-2022 töömahukad, sest vähem kui ühe aasta jooksul toimusid Tokyo 2020 paraolümpiamängud, Pekingi 2022 taliparaolümpiamängud ning kurtide olümpiamängud.

EPK seisab selle eest, et tipp-parasportlased saaksid kaasatud Team Estoniasse ja et neil oleksid võrdsed võimalused paraolümpiamängudeks ettevalmistustega seotud tegevuses. Samuti soovib EPK, et treenerite palgatoetuse arvestamisel võetaks puudega sportlaste treeninggruppi kuulumisel arvesse suuremat koefitsienti, sest puudega sportlane vajab treenerite põhjalikumat lähenemist. Väiksemal määral toetab ja aitab EPK tiitlivõistlustel osalemisel ka mitte-paraspordialade inimesi ehk teisi erivajadustega spordiharrastajaid, näiteks Downi sündroomiga ja kuulmispuudega sportlasi. Igal aastal premeerib EPK tiitlivõistluste medalivõitjaid, selgitab välja ja premeerib aasta parasportlasi ning toetab stipendiumisüsteemiga para- ja kurtide olümpiamängude kandidaate nende ettevalmistustegevuses.

31.12.2023. aasta seisuga töötavad EPK sekretariaadis 6 inimest. Algsest 5 liikmest on EPK liikmete arv tõusnud tänaseks 13 liikmeni – need on 7 spordiliitu ja 6 puuetega inimeste spordiga tegelevat spordiklubi. Lähiajal on liitumas veel 2-3 spordiliitu.

4.2. ÜLEVAADE ERIOLÜMPIA EESTI ÜHENDUSE TEGEVUSEST

Eriolümpia Eesti Ühendus (edaspidi EEO) on ülemaailmse organisatsiooni Special Olympics International (edaspidi SOI) liige ning järgib sellest tulenevalt oma tegevuses globaalse eriolümpia põhimõtteid ja reeglistikku. Eriolümpia missioon on ühine kogu maailmas - pakkuda intellektipuudega lastele ja täiskasvanutele aastaringset jõukohast treening- ja võistlusvõimalust, mis annab neile osalusrõõmu ja eduelamuse ning arendab sotsiaalset suhtlemisoskust. Eriolümpia kaudu avastavad sportlased endas uusi võimeid ning nende maailm on avatud uutele kogemustele ja võimalustele. Kogetakse hakkamasaamist ja tunnustust ning lõimumist ühiskonda spordi abil. EEO kuulub omakorda Special Olympics Europe/Eurasia (edaspidi SOEE) regiooni, alludes Euroopas asuvatele peakontoritele.

EEO'sse kuulub 18 erinevat liikmesasutust, 23 eraisikust liiget ja 31 koolidest toetajaliiget. EEO on Eesti Puuetega Inimeste Koja toetajaliige ja Eesti Olümpiakomitee liige. EEO tegevustes osalevate sportlaste arv on aastate lõikes pisut erinev, kõikudes vahemikus 1300-1500, kuid korduvaid osaluskordi on alati üle 2000.

EEO haldusalas oli aastatel 2019-2021 ka Eesti Vaimupuuetega Inimeste Spordiliit (EVPISL). Kuna EVPISL’i ja Eriolümpia kontseptsioonid olid erinevad, siis leiti, et EVPISL sobib ka rahastuse poolest siiski pigem EPK alluvusse, sest neil kahel on kokkupuutepunkte oluliselt rohkem.

Oma strateegias lähtub EEO SOI nõuetest. Praegune strateegia on koostatud aastateks 2020-2025.

Eesmärgid:
• treeningute järjepidevuse propageerimine,
• võistlus- ja liikumisvõimaluste loomine võimalikult paljudele erinevatele sihtgruppidele,
• tegevuste kvaliteedi tõus,
• ühendava spordiga seotud tegevused,
• treenerite koolitusprogrammide väljatöötamine,
• osalemine rahvusvahelistel võistlustel ja seminaridel.

EEO on oma programmi lisanud ka uued spordialad: räätsajooks, maanteerattasõit, mäesuusatamine, tantsusport jm. Spordiala arendamise eesmärgil toetas EEO oma liikmetele räätsade muretsemist, sest Eestis puudub vastavate räätsade maaletooja. Samuti telliti ühiselt bocce-pallid, sest sarnaselt eelmainitud spordialale pole ka selle ala jaoks Eestis võimalik vahendeid hankida. Viimaste aastate jooksul on EEO teinud koostööd erinevate alaliitudega. Kõige paremini on arenenud koostöö Eesti Jalgpalli Liiduga. Koostööleping on sõlmitud ka Eesti Korvpalliliiduga.

Tegevustoetuse suurenemine on võimaldanud EEO’l mitmekesistada oluliselt oma tegevusi ning pakkuda võistluste, ürituste ja treeningute korraldamisel paremat kvaliteeti. Rohkem on ka võimalusi lisaprojektidega tegelemiseks. Osaletud on mitmes Erasmus+ projektis.

2019. aastal algatati liikumisaktiivsuse suurendamiseks kõnni- ja matkasari „Kõnnime koos!“ Samal aastal hakkas EEO andma välja digitaalset kuukirja. 2020. aastal töötas EEO oma sportlaste jaoks välja ja lasi trükkida jõukohase treeningpäeviku, et suurendada selle kaudu iseseisvat liikumisharjumust ja suunata inimesi regulaarselt liikuma.

Nende aastate jooksul on EEO’l olnud võimalus toetada erinevate treeninggruppide käimalükkamist ning ta on toetanud rahvusvaheliste võistluste ettevalmistamist ja nendel osalemist. EEO tunnustab organisatsiooni tegevusse panustamisel silmapaistvat tööd teinud inimesi kuld-, hõbe- ja pronksmärgiga. Tavapäraseks on saanud sellised treeninglaagrid, spordi- ja liikumislaagrid ning välisvõistluste ettevalmistuslaagrid, mida varem ei olnud võimalik korraldada. Korraldatakse seminare oma treeneritele, õpetajatele ja juhendajatele ning osaletakse aktiivselt ka välisseminaridel ja -konverentsidel.

2019. aastal toimunud Eriolümpia suvistel maailmamängudel Araabia Ühendemiraatides esindati Eestit kõigi aegade suurima delegatsiooniga - 40 sportlast ja kokku 59 delegatsiooniliiget. Koju naasti 29 medaliga.

Kui maailm COVID-19 pandeemia tõttu lukku läks, tühistati kõik vabariiklikud võistlused, kuid nende asemel korraldati mitu virtuaalset väljakutset. Isoleeritus aga mõjus EEO sportlastele halvasti, sest nad ei olnud valmis iseseisvateks treeninguteks. Intellektipuudega sportlane vajab juhendamist ja suunamist ning tal puudub võimekus treeninguid iseseisvalt kavandada ja läbi viia. Probleemiks said ülekaalulisus ja toimetulek vaimse olukorraga.

Sportlaste valik Eriolümpia maailmamängudele erineb tavapärasest ja ka siin tuleb järgida SOI reeglistikku. Eriolümpia võistluste korraldamisel järgitakse ainulaadset süsteemi maailmas – see on divisioneerimine. Ideaalis eeldab selline süsteem eelvõistlusi. Lisaks suusavõistlustele on EEO saanud tänu suurenenud toetusele korraldada nüüd kahepäevaseid võistluseid ka kergejõustikus ja saalihokis.

2022. aasta korraldas EEO Euroopa jalgpalliturniiri Viljandis ja 2023. aastal Euroopa murdmaasuusatamise võistlused Otepääl. Samal aastal korraldas EEO lisaprojektide abil ka rahvusvahelise noorteliidrite seminari. Eriolümpia noorteliidrite programmi on arendatud just viimastel aastatel, sest on olnud võimalik lähetada noori üleilmsetele noorte tippkohtumistele 2020. aastal Rootsis ja 2022. aastal Berliinis.

Juba üle seitsme aasta on EEO teinud koostööd Tartu Ülikooliga ja koolitanud ühiselt eripedagoogika osakonna tudengeid. Aastal 2023 alustati ka sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi üliõpilaste koolitamist. Seoses erinevate projektidega on EEO teinud koostööd ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga, alates 2019. aastast Terve Sportlase programmi läbiviimisel ja arendamisel.

EEO peab oluliseks oma tegevuse kajastamist sotsiaalmeedias. Koostöös ERR’iga valmis EEO sportlastest film „Nii vähe on õnneks vaja“. See tutvustas EEO tegevust väga hästi. EEO patroon Hannes Hermaküla kajastab EEO tegemisi võimalusel teleekraanilgi.

Viimastel aastatel on üha enam tõusnud tähelepanu keskmesse sporditurvalisuse teema, mis on jõudsalt väljendunud ka EEO tegevustes. Prioriteet on teadlikkuse tõstmine väljatöötatud materjalide abil ja koolituste korraldamine. Ettevaatusabinõuna kasutatakse tegevustesse kaasatud inimestele taustakontrolli tegemist.

Kui EEO rahastus oleks suurem, saaks pakkuda intellektipuudega inimestele rohkem liikumis- ja treeningvõimalusi. Eesmärk on teha rohkem koostööd kohalike omavalitsustega ja leida üles kooli lõpetanud sportlased, kaasata rohkem tugikeskusi, töötada välja Eriolümpia treenerite koolitusprogramm jpm. EEO toetab Tartu Maarja kooli, Tartu Maarja Tugikeskuse ja Tartu linna koostöös loodavat Spordi ja Teraapiamaja. Tartu Maarja Kogukonnakeskuse loomine oleks Eesti ühiskonna arengus suur samm, mis näitab, et ühiskonna kõigile gruppidele on loodud arenguks võrdsed võimalused.

EEO pikaajaline kogemus toob selgelt välja, et intellektipuudega inimestel on väga raske sulanduda spordiklubide treeningutesse, samuti puuduvad klubitreeneritel vajalikud oskused selliste inimeste treenimiseks. Intellektipuudega inimesed on väga erineva füüsilise võimekusega ning vajavad individuaalset lähenemist ja erinevaid võimalusi oma võimekuse arendamiseks. Keskkond, milles neid treenitakse, peab olema turvaline nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Nagu Eriolümpia filosoofia välja toob, on sport intellektipuudega inimesele üheks oluliseks väljundiks, mille abil saab ta olla ühiskonnas tunnustatud, aga ka näidata laiemalt oma suutlikkust. Praegu on väga hästi näha, kuivõrd oluline on see kõigile vanusegruppidele. EEO alustab tööd juba lasteaiaealiste erivajadustega lastega, et kindlustada vundament nende motoorse võimekuse jaoks. EEO usub, et intellektipuudega inimeste kaasamine sportlikesse tegevustesse on väga vajalik ka ühiskonna parema toimimise seisukohalt. Seeläbi on puudega inimesed tervemad, sotsiaalsemad ja toimekamad ning väheneb muude riskide esinemise võimalus.

Võrreldes varasema ajaga, mil EEO oli Sotsiaalministeeriumi haldusalas, on nüüd saadud palgata täiskohaga töötajad. Enne 2019. aastat tehti ära märkimisväärne töö pelgalt vabatahtlikkuse ja ennastsalgava entusiasmi najal. Tegevustoetus ei võimaldanud palgata tasustatud töötajat. Alates 2019. aastast on tööl kaks täiskohaga töötajat ja 2023. aastal lisandus poole kohaga assistent.